Oleme siin, et pidevalt areneda, õppida ja kasvada. Meil on võimalus avastada, eriti rasketel aegadel, midagi enda olemuse kohta ja mõista võimalusi, mis meie teele satuvad. Me saame hiljem aru, et kõik piirangud ja taksitused on olnud vajalikud.
Algul me püüame elus vältida häirivaid kogemusi, kuid mingil hetkel saame aru, et meil ei ole võimaik kõiki häirivaid olukordasid vältida. Me kasvame läbi selliste kogemuste, kasvatades endas distsipliini ja stabiilsust. Meil on vaja aru saada, mis on meie tõeline mäng, mis on meie seadus, Hinge tee, selleks, et hakata elama OMA elu.
Meid õpetatakse vahel väga karmilt, läbi lahkuminekute, läbi surmajuhtumite, õnnetuste. Selleks, et me hakkaksime vaatama ja uurima, mis on meie tõelised ülesanded. Ja kui me ei taha sellest midagi kuulda, siis me saame õpetust omal nahal tunda.
Meil on igal eluperioodil omad ülesanded, mis meil on vaja omandada, selleks, et kasvada ja vananeda väärikalt. Vanadusse suhtutakse meie ühiskonnas pigem negatiivselt ja püütakse seda iga hinna eest vältida.
Kortsud ja aeglasem liikumine on pigem häbiasi. Vanemaks saamine on ometi sama loomulik kui sünd ja surm.
Ja selles krimpsus mehe või naise kehas on seesama Hing, kes kehastus sellesse kehasse.
Kui me 35 – 49 eluaastani oleme Marsi valitsemise all, siis on see igati teretulnud, et tegutseme, teostame ennast, algatame, elame elujõuliselt ja kirglikult, pidutseme, vallutame. Alates 49- st eluaastast siseneme Jupiteri aega ja siit algab jõulisem ettevalmistus meie elu kõige tähtsamasse perioodi, mis algab 63- st eluaastast.
Mei on vaja peale 50- ndat eluaastat elutempot aeglustada. Meil on vaja hakata aru saama miks me siin oleme. See aeg on antud meile, et meenutada meile iseennast. Me tuletame oma Hinge meelde.
Siin ei peaks olema enam kinnijäämist välisesse. Meil on aega, et seda mõista. Meil on ka aega, et väärtustada oma vananevat keha. On täiesti loomulik, et erinevas vanuses inimeste maailmavaade ja väärtused on erinevad. Need ei saagi kattuda, sest elukogemus ja ülesanded on erinevad.
Elutarkust ei õpita koolis, vaid ainult läbi kogemuste, läbi haigetsaamiste ja taipamiste. Aega näinud keha on selle teekonna kinnituseks ja selles pole mitte midagi häbiväärset.
Alates 63- st eluaastast algab meie elu oluliseim periood. Me näeme siis mida oleme õppinud. Kasvamine küll ei lõpe ka siis, kuid õppimata jäänud õppetükid hakkavad valusamalt tunda andma.
Kui me oma erinevatel eluperioodidel ei saa aru perioodi tegelikust mõttest ja tegeleme välise illusiooniga, siis seda raskem saab olema iga järgnev periood.
Kui Veenuse perioodis (14 – 21a) elades sümboliseerib meile turvalisust väline ilu, Marsi perioodil on selleks vallutused, siis
hiljemalt 49- st eluaastast on meil hädavajalik pöörduda sissepoole ja leida iseennast.
Meie ülesanne on mõista isiklikku sõiduplaani – meie Hinge plaani.