Ma kõnnin mööda tänavat.
Keset teed on sügav auk. Ja sisse kukungi.
Ma olen eksinud…Mul pole lootust.
See pole minu süü.
Et välja rabeleda siit, mul kulub igavik.
Ma kõnnin mööda sama tänavat.
Keset teed on sügav auk. Teen näo, et ma ei näe. Ja sisse kukun taas.
Uskumatu – jälle olen siin!
See minu süü ju pole. Et välja rabeleda siit, taas kulub palju aega.
Ma kõnnin mööda sama tänavat.
Keset teed on sügav auk.
Ma näen ju küll, kuid ikka kukun sisse…See on kui harjumus!
Mu silmad on nüüd lahti ja tean, kus olen.
See on mu OMA süü ja kohe ronin välja.
Ma kõnnin mööda sama tänavat.
Keset teed on sügav auk.
Ma lähen sellest mööda.
Ma lähen teist teed.
/healing the child within/ Tiibeti raamat