Aasta pimedaim ja sügavaim aeg
Just nüüd tuleb elu tsüklilisus ehedalt esile, kus pimedus, öö, saab väe. Loodus vaikselt kustub.
Me ei valitse seda tsüklit, me ei valitse Surma.
See on parim aeg pöörduda oma esivanemate poole, oma olemuse ja allika juurde. See on aeg uurida oma saatust, oma eluteed.
Hingekuu on meie esivanemate austamise aeg. See on üks pühamaid aegu, sest sümboolselt on see seotud meie seitsmenda põlve esivanematega.
Ehk siis kõige pühama põlvkonnaga, kust miski sai alguse.
Samamoodi võib meist endist saada uus algus ja seega on väga oluline olla armastav, hooliv ja tänulik.
Meie kõik esivanemad väärivad austust, olenemata nende tegudest. Me saame mõelda oma surnud esivanematele ja seeläbi hoida mälestust nendest.
Alati peame olema tänulikud saadud andide eest.
Pöördumine oma juurte poole
Hingekuul on meie esivanemad meile lähemal kui kunagi varem.
On parim aeg vaadata tagasi, mõista oma juuri, oma teekonda ja neid, kes on enne meid käinud.
Kui me mõtleme oma seitsmenda põlve esivanematele, ühendume millegi väga püha ja ürgsega.
Nende kaudu saame mõista, kust me tuleme ja kuidas jätkata nende teekonda armastuse ja tänulikkusega.
Vabanemine ja uuestisünd
Hingekuu ei ole vaid lein või meenutus.
See on transformatsiooni aeg, mil saame vabaneda vanast – olgu selleks halvad harjumused, emotsionaalne koorem või valusad mälestused.
Kui me laseme lahti, loome ruumi uuele.
See on Hinge puhastumise aeg, kus pimedus ei tähenda lõppu, vaid uut algust.
Tänulikkus loob valguse
Tänulikkus avab ukse rahusse ja valgusesse.
Kui täname oma esivanemaid, elu ja kõike, mida oleme kogenud, siis loob see uut algust, uut jõudu, uut elu.
Hingekuu on aeg peatuda, hingata ja kuulata vaikust. See on aeg, mil elu pöördub sissepoole, et saaksime koguda jõudu.
See aeg kutsub meid mõistma, et pimedus ja surm ei ole meie vaenlased, vaid elu loomulik osa.
Pimeduses ja vaikuses sünnib uus algus.
Rahulikku aega!